Pärnu-Jaagupi Lasteaed Pesamuna

Luuletused

Luuletused 

TALV

ÕNNITLUSED UUEKS AASTAKS

…ja

Kaunist imelist

Muhedat mõnusat vahvat

Rahulikku tasakaalukat sõbralikku

Õnnelikku

Ideedeküllast aktiivset

Teguderohket ladusat lennukat

Edukat

Toredat oivalist kirevat

Külluslikku särtsakat võrratut

Lõbusat

Hoogsat meeleolukat

Lustlikku särtsakat suurepärast

Uut aastat!


 

PIKK PAI

Jõuluvana, kullapai,

Päkapikk mul paki tõi

Sa ju tunned seda meest

Täna teda minu eest

Tõid sa teise paki veel?

Sellestki on hea mul meel

Tasuks teen sul pika pai,

 Ema juba ühe sai.

 

KES TOOB?

Kes toob meile jõulupuu?

Kas toob päike, kas toob kuu?

 

Jõulupuu toob metsast isa

 Emalt kaunistuste lisa.

Lapsed aga laulavad

Kuuse ümber tantsivad.

 

MINA NÄGIN

Tere, kallis jõuluvana,

Tulid meie ukse taha.

Mina kõige enne nägin,

Ukse sulle lahti tegin.

Salmid on mul hästi peas,

Kohe mitu tükki reas.

Täna õhtul jutiga

 Võin nad ette lugeda.

 

VÕIDU

Jõuluvana, armas, kallis,

Minul hobu hirnub tallis.

Teeksime nüüd uhke sõidu

Sinu põtradega võidu.

Ainult sina sõida ees,

Võitma peab ju jõulumees.

 

VÄIKESED SUSSID

Tere, kallis jõuluvana!

 Pean sul üles tunnistama.

Mina panin sussid maha

Oma kambri ukse taha

Hommikul kui ärkasin,

Mis ma sussis märkasin

Palju asju nägin seal,

 Sussil oli kuhi peal.

Loodan, et sa anda tahad

Mulle sussid suuremad!?

 

ENAM EI TAHA OLLA LUMETA
tule lumi meid valgeks lumeta

siis on lastel hea hanges tatsuda
peoga tõsta keelega katsuda

väikesed jäljed lumes on kassidel
suured jäljed Ottidel Jassidel

veel suuremad issidel emmedel
kõige suuremad lumememmedel

lumememm kõndida ei julgegi
sest et temal pole all jalgugi

käies võiks tal nina peast kukkuda
targem on temal lumes tukkuda

lumememm see näeb lumes lumeund
lumeunes esimest unelund
 

 

 

Külm nüüd kõnnib kuuski mööda,
vilu võserikku mööda,
hall käib haavikualutsi.
Taevas see on tuhakarva,
pilved pajapõhja karva,
süda jääb sügises üksinda.

suve sõrmed sambla alla,
varbad vatiteki alla;
suve soe jääb silmadesse,
kuum aga kinda kirjadesse

päike põsele punama.

 

TATSAB TAATE

Tatsab taate, puna-valgeid

Sära silmis,

Puna palgeil

Kumab kuuski

Igihaljaid

Okstel hõbe-

Linde, haldjaid

Vadistavad

Lumememmed: jõudsid, jõudsid

Jõuluõnned!! 

Päkapikukodu    Andres Noormets

 

Minu päkapikukodu

on mu soovi sees

sellepärast, kõik, mis soovin,

tema kohe teeb.

 

Kui ma õhtul oma mõtteis

Soovin lennata,

Siis ma tean, et kohe unes

Seda teha saan. 

 

PÄKAPIKU ÜLLATUS

Merilin Seppel

 

Päkapikk on ähmi täis –

Keegi koputamas käis

Öösel tema akna taga,

Kui ta magusasti magas.

 

Päkapikk nüüd murrab pead –

Kes see võiks küll olla seal?

Teised kõik on ära tööl,

Vaid tema kodus sellel ööl.

 

Siis märkab päkapikumees,

Et tal on kommid sussi sees

Ta kohe kõigest aru saab

Ning ise rõõmsalt hüüatab:

 

“kes küll seda enne näinud!

 Mul on päkapikud käinud!” 

KARU JÕULUD

Merilin Seppel

 

Miks küll karu talvel magab?

Kas ta lund ei taha näha?

Või ta hoopis külma pelgab?

Tal ju kasukas on seljas!

 

Lähen, karu üles ajan,

 Ära ehin oma maja,

Kas ta tahab või ei taha –

Muidu magab jõulud maha!!

 

 

Jõuluand

Andres Noormets

 

Apelsine lastele

Tõi sussi päkapikk

Koorel värviline lipik

“made in egipt”

 

aastatuhandete valgus

kuldses viljas sees –

teade Joosepilt ja Maarjalt

kõrbe kaugelt teelt. 

JÕULUÕHTUL

Jõuluõhtul tähistaevas

On nii kaunilt säramas.

Isa kaugelt lahti kaevas

Hanged koduväravas.

Aisakella hellas kajas

Põder peatus ukse ees

Taas on meie kodumajas

Jõulurõõmud tubades!

NOOREM JÕULUVANA

Tere kallis jõuluvana,

 Sa ju polegi nii vana

Oled vanast palju noorem,

 Suurem kingikotikoorem

Tööd on palju sul ju ega

 Pole aega vananeda.

Oma habemega ajas

Oled käinud igas majas.

Rõõmud jagasid kõik pooleks,

Sa jääd igavesti nooreks!

 

LASTEAIA JÕULUPIDU

PÄKAPIKUD TÄNA ÕHTUKS

Täiendasid oma ridu.

Sest et lasteaialastel

Kätte jõudis jõulupidu.

Päkapikud tulid sisse

Päris mitmekesi reas.

Jõuluvana nende keskel

Lasteaialaste seas.

Oli seal siis lugemisi,

Hüppamisi, pugemisi

Jälle üle pika aja

Jõulurõõmust rõkkas maja

 

LINNUMAJA

Meil on kodus linnumaja

Õues minu akna all.

Mina olin ehitaja,

Katus peal ja põrand all.

Ise teen ma linnusööki,

Söök on hästi lihane

Minu linnumajakööki

Sööma tuleb tihane.

 

AI

Jõuluvana, vaata mind!

Mina veel ei tunne sind!

Teen su habemesse pai,

 Kui on valus, ütle “ai”! 

PÄKAPIKK

Särab tuba, särab kuusk,

Väike päkapikusuusk

Sõidab üle suure hange.

Pime on, ja külmgi kange.

Tema aga rada teab.

 Kingipakki taga veab.

Juba kaugelt hüüab tulles! -

Kuulsin, selle tõid sa mulle!

 

HEA MEEL

Jõuluvanal habe valge.

Mäletan veel eelmist talve,

Külastasid meie tuba,

 Siis ma teadsin salmi juba

Tegin täpselt nagu kästi,

Lugesin vist päris hästi.

Tegid pai mul üle pea,

Küll mul oli meel siis hea! 

 

 

TÄNU

Tere, kallis jõulumees!

Väike tüdruk on su ees.

Luba, et ma tantsin veidi,

Ma sain päkapikult kleidi.

Laulu võiksin laulda ka

Ainult ühes emaga.

 

EI OSKA SALMI LUGEDA

Jõuluvana, ma ei oska

Sulle salmi lugeda

Luba kingituse tasuks

Ühel jalal hüpata

Luba et sul habet paitan

Enne kui ma kingi saan

Ja kui sellest veel ei aita

Hüppan teisel jalal ka. 

 

 

DETSEMBER

Maarjamaa detsember on lumega kitsi,

Härmaeit alles heegeldab pitsi.

Külmapoiss muidu, kes niisama mürgeldas,

Laante ja niitude linasid tärgeldab.

 

 

DETSEMBER

Aasta kauneimal õhtul

Mõte käib kaugeid, kaotatud teid.

Peatudes kõigil ju lapseeas nähtul

Täna see jälle kui aardeleid.

  

 

JAANUAR

Ära paugu nii vihaselt,

pakane, laanes, salus!

Puudel, jänestel, tihastel,

Külma pigistus valus

 

 

VEEBRUAR

Tuuled vinged, tormid, rajud, -

Tõuske võitu püüdma!

Marud sünged, tuisud, sajud –

Ööseks pillid hüüdma!

 

Pilvedesse tõuske üles,

Lõõtsuge maadligi!

Lumi tuhk me tuulte süles

Jooksku väljupidi!

 

 

 

 

TIHANE – LUMELIND

Juba ta toksib me aknaplekil,

 Küllap ta teab, mis maik on pekil

            Koputab lapse ärkvele unest,

            Kulla, kuidas laulab ta lumest!

Lumi ei ole vaid sätendav kest,

Lumest saab maale vateeritud vest. 

 

 

JÕULUVANA LASTELASTEL

Leelo Tungal

 

Jõuluvana lastelastel

 Küll võib tuju olla hea,

Jõuluvana lähedastel

kingimäed on üle pea.

 

Seal on uiske, Seal on suuski,

Isekäivaid nukkusid.

Igas toas on kõrgeid kuuski,

Mis on taevast kukkunud.

 

Igas toas on kommikuhi,

Nurgas mandariinimäed.

Oh, mis kõike enne pühi

Jõuluvana majas näed!

 

Ent kui ruttab jõuluvana

kinke viies minema

lapselapsed vist niisama

 jäävad pöialt imema.

“Raamatuvaksik” 3/90

 

 

KOP-KOP-KOP

E. Raud

 

Hobu jookseb läbi laane,

 Üle järve jäise kaane,

Jookseb mööda talviseid

Kitsaid käänulisi teid.

 

Ohje aga hoiab rees

valge habemega mees

seal, kus aknad säramas,

peatub hobu väravas.

 

Nüüd vaata habemega meest:

Ta võtab suure koti reest

Lööb käega mantlilt lume maha

Ja astub maja ukse taha – KOP-KOP-KOP…!

 

KUUSETOOJA

E. Esop

 

Seal, kus kuuhelk lumel kumab,

Keegi metsas sumab, sumab…

Kes ta on ja kuhu ruttab?

On see jõulumees, kel vaja

Leida üles mõni maja

Ja kel tee ei ole tuttav?

 

Sisin-sasin-sosin

Mul on üks väike rosin

Sisin-sasin-sosin,

Nüüd ma teda nosin

Sisin-sasin-sosin

 Osta sai mu rosin

Sisin sasin sosin

Mida ma nüüd nosin.

 

Kust küll jõuluvana teab,

Kas lapsed on olnud head?

Kas on nad ema aidanud

Kas on nad kassi paitanud?

 

Kas on laps olnud virk ja kraps,

Või mõnel juurde kasvand vaks?

Kes sussi sisse kommi toob,

 Ja kingiks täpselt lapse soov?

 

Tean, päkapikk on see,

Kes jõulu eel meil luuret teeb!

 

 

 

 

 

KUUSELAPS

Jaan Tarn

 

Kuuselaps see tahtis minna

Käharpeade seltsis ka

Jõulupuuks me suurde linna

„Tulen varsti!“ hõikas ta

 

Seda kuuldes kuusevana

Vangutas vaid valget peadÖ

Võõrsil tunned kerjajana

Palju muret, vähe head!

 

Mets on õppinud nii mõnda.

Metsa seadus kõlab nõnda:

Kes kord siit on läinud, need

Tagasi ei leia teed,

 Tagasi ei leia teed…

  

 

KUUSKE TOOMAS

Leevi

 

Vaata seda haljast kuuske

Metsa serval õõtsumas:

Tüvi sirge, oks tal kerge,

Nägu lahkelt naeratab.

 

Hõissa taati! Kiirel sõidul

Hobu sinna juhata,

Jõuluehe saani tõsta

Ja siis koju kihuta!

 

Lumi laulab, hobu hirnub,

Saanitallad välguvad.

Meie taat ja väike poisu

Jõulud koju kannavad.

Esmakordselt ilmunud 1927 a. ajakirjas „Laste rõõm“

 

NÄÄRIPIDU METSAS

Marianne Lai

 

Mets on vaikses talveunes,

Aga loomad suures mures:

Ees on näärid, talvepidu,

Kust saaks jõuluks luuleridu!

 

Otsivad kõik ruttu-ruttu

Pole aega minna tuttu.

Orav, kohev saba taga

Hüüab:“Karu, ära maga!“

 

Jänes, hallivatimees,

Kõigist loomadest on ees

Temal ammu salmid peas,

Peol ta istub esireas.

1984 ajakirjast „Pioneer“

 

Siis, kui õled tuppa toodi,

Olid jõulud vanamoodi.

Söödi vorsti joodi kalja,

Tehti vahvat jõuunalja.

 

Nüüd on jõulud

sedamoodi,

Võtad koti, tõttad poodi

Vaatama, kas kaupa toodi

 

 

Jõulurõõm on punapalgne

Jõulurõõm on sajajalgne.

Igaühe juures käib

Tipib maja õnne täis

 

Dingel – dangel

Laulis ingel

Kui ta taevast alla langes

Rõõmusõnum rinnataskus

 

Vana aasta viimane luuletus

Aivar Pohlak

 

Iga kord, kui jõuab kätte

Aasta viimne õhtu

Kaugusesse vaadates

Taas tunned suve lõhnu.

Meenutan, kuis sügisele

Värve juurde andsin,

Lumevaiba valget vaikust

 Iseendas kandsin.

Mõttes juba kevadele

Avan oma ihu

Pistan tema sooja põue

Oma niiske pihu

 

Uue aasta esimene luuletus

Aivar Pohlak

 

Terve pika talve kevadele mõtled,

Õiget tunnet tundmata suveaega tõtled.

Suvel mõtled sügisest –

Kuis saaks kõik saagid salve.

Samal ajal ootad

Detsembrikuud ja talve.

Jaanuaris loodad aastat uut ja head,

Haavad kinni kasvada,

Parandada vead.

 

TALVETAAT TULI

Gunvor Rootsi

 

Talvetaat sõitis suures rees,

Hallid pilvetraavlid ees.

reel tal oli lumevalle,

Terve kuhi lumepalle.

 

Kokku oli mitusada

Kelgumäge uisurada

Lumememmesid kõbusaid,

Lumetähtigi lõbusaid.

Jääpurikaid pikergusi,

Jäälilledest nikerdusi.

Ehetes väärispuid,

Nääritaadi nääripuid.

Ja nii  palju muudki veel,

Et rõõmus oleks laste meel!

 

 

Hiirepoeg tegi lumememme

Suure, paksu koheva.

Tegi talle saba taha,

Kõrvad pähe toredad.

Juustuviilu andis kätte,

Pani prillid ninale.

Lubas memme lahkelt kingiks

Meie maja kassile.

 

Tihane – lumelind

Milvi Panga

 

Juba ta toksib me akna plekil

Küllap on meeles, mis maik on pekil.

            Koputab lapse ärkvele unest,

            Kuula, kuidas laulab ta lumest

Lumi ei ole vaid sätendav kest –

Lumest saab maale vateeritud vest

 

 

TUISK

Kes tares, kes tarus,

Kes urus, kes orus.

Huu! Tuisupoiss ulus

Ja korstnasse punus.

Siin hanged, seal hanged,

Kus kaevud, kus panged.

Kus oli tee või rada,

Võid nüüd mõistatada!

 

 

KÜÜNAL

Ott Arder

 

Elas kord üks küünal.

Kui pimedus lähenes,

Süüdati see küünal

Ja pimedus vähenes.

 

Nii on küünlad tehtud,

 Et elavad põledes.

Käsikäes elu ja surm

On küünalde tuledes.

 

Elas kord üks küünal.

Ja põledes lühenes.

Ära põles küünal,

Kuid pimedus vähenes.

 

 

JÕULUIME

Andres Noormets

 

Jõululapse sünd on ime –

Lasteaias õppisime

Ja et kõik need jõulutuled

Selleks on, et meelde tuleks

Mis kord ammu juhtunud.

 

Pimedusse toob see valgust,

Oskame kui hoida algust.

On ju meie kõigi juured

Igal väiksel, igal suurel

Ime sisse mahtunud. 

 

 

OOTA, JÕULUVANA!

Leelo Tungal

 

Oota, jõuluvana, varsti

Loota on ka verivorsti!

Nina järgi ennustan:

Juba ahjust tuli pann.

 

Verivorst ju sind ei pelga,

 Võtab kohe jalad selga,

Varsti seisab sinu ees,

Hüüdes:“ Tere, jõulumees!“

 

Vorstki tahaks kingitusi

Vastu annab kuuma musi.

Ta ei laula ega loe,

Aga süda on tal soe! 

 

 

KES TOOB MEILE JÕULUPUU

Kas toob päike, kas toob kuu?

Jõulupuu toob metsast isa

Emalt kaunistuste lisa.

Lapsed aga laulavad

Kuuse ümber tantsivad. 

 

 

AASTAAJAD
Saksa rahvalaul

Kord elas üks memm, neli tütrekest tal,

need - Kevad ja Suvi ja Sügis ja Talv.

Kui Kevade tuli, siis haljendas aas

ja lindude sidinas helises laas.

Kui kepsutas Suvi, kõik õitsele lõi

ja magusaid marju ta kaasa veel tõi.

Kuid Sügis veel heldemalt põldudel käis

ja küpsenud vilju ka aiad said täis.

Talv raputas kõikjale kohevat lund,

jäi puhkama maa, nägi ilusat und  

 

 

SIGA SÜGISEL

Ott Arder

 

Taas on sügis,

Taas on vilu

Kalur merel püüab kilu.

 

Tammepuu all

Kinni suu

Istub siga, kes siis muu!

 

Mõeldes, mis tast jõuluks saab

Siga väriseb

Kui haab.

 

 

OI, KUI HEA, ET KÄES ON JÕULUD!

Leelo Tungal

 

Oi, kui hea, et käes on jõulud,

Lapsed kuuse all on reas.

Oi, kui hea, et jõululaulud

juba ammu on neil peas

       Oi, kui hea, et õigel ajal

            Piparkoogid valmis said

            Nüüd on küljes kogu majal

            Jõululõhnu magusaid.

Oi, kui rõõmsaks muutub tuba

Siis, kui särab jõulupuu.

Oi, kui rõõmsalt naerab juba

Jõuluvana kotisuu.

 

 

MIDAGI HEAD.

Leelo Tungal

 

Kui jõulud on möödas ja näärid on läbi,

Siis ometi tubli tükk talve on ees.

Näe, kuuse peal külmetab pisike käbi,

Jääkülmad on seemned ta soomuste sees.

 

Kui jõulud on möödas  ja näärid on läbi,

Siis ometi tahaksid midagi head.

Kui külma käes oled sa õue peal käinud,

Siis tead, küllap tead, mida tegema pead!

 

Näe, tihasel kohevil sulgede vahe

Näe värvukest – vaprasti säutsuvat meest.

Neil süüa ei ole, neil lumes on jahe

Too tangu ja pekki  ja toida neid kohe

 

Too toitu ja täna neid sellegi eest

Et nemad siit Eestimaalt ära ei lähe

Ka siis, kui on nälg

Ja kangesti jahe…

 

LINDUDE KAITSEKS

 

Ärge hirmutage linde

Ärge tehke kisa – kära!

Ehmatate linnud ära!

Ainult tihane käib talvel

Koputamas akna taga.

Teisi linde, nende laule

Igatsete taga!

 

TAHAD NÄHA LEEVIKESI?

Milvi Panga

 

Tahad näha leevikesi?

Jah, neid kõige esimesi

Talvepüha kuulutajaid,

Õuna moodi õhetajaid.

 

Tule, lähme kahekesi

Põues lootus. Pisut

Ootame ja hinge peame –

Laskub linde põõsa peale. 

 

 

 

LUMI TULI

E. Niit

 

Tuul tuli õhtuga käsikäes kingule,

Tõmbas seal mändide kübarad pingule.

Pilvede patju siis hoolega saputas,

Oodatud lume nii õuele raputas.

 

 

LUMEMEMM

E. Niit

 

Ta on valge,

 Päris valge.

Tal on valged

Käed ja plged.

Simad mustad,

Nina pikk

Ise paks ja ümarik

Seisab valvel

Ainult talvel tummana see valge mees

Meie kodu ukse ees.

 

PÄKAPIKKUNE SALM.

 

Salmi tegin võikese,

Sõnu on mul vähe.

Panin salmi päikese,

Kuu ja taevatähe.

 

Lugemiseks kuuse all

Salm on sobiv siiski.

Muidu võiks ju olla tal

Oma väike viiski

 

Laulaks teda kaasa siis

Minu päkapikkki.

Talle meeldib lühem viis,

 Ta ei laula pikki!

 

MEEL ON HEA

P. Aimla

 

Jõulumees tõi tuisuilma,

Sahinal veab kinke saan.

Mul on hea, kui jään ka ilma.

Parem veel, kui miskit saan

 

 

MANDARIINILUGU

 

Väike päkapik on hädas –

Mandariin on täitsa mäda.

Sellist asja küll ei saa

Lapsele ju kinkida

 

Koju minna pole aega

Tuleks kauplusesse kaeda

Aga kas nii vastu ööd

müüjad üldse teevad tööd.

 

Väike päkapik käib ringi,

Kuid kõik poed on ammu kinni.

Päkapikul pisar silmas –

Kas tõesti laps jääb pakist ilma!

 

Midagi ei ole teha –

Üles ajab lapse ema.

Ema leiab kapist kommi –

Mure lahendatud ongi!

 

VÄIKE JÕULUSOOV

Leelo Tungal

 

Süütame kõik küünlatuled,

Seame valmis laululood.

Jõuluvana, kui sa tuled,

Ikka kinke kaasa tood!

 

Kõigil peas veel pole tähed –

Aga salmid selged on…

Jõulutaat, kui ükskord lähed,

Vii me majast riid ja jonn!

 

 

JAANUAR, KÜLMAST KANGE

Pihlamarjad taskus

Istus kangelt lumehange

Nosida neid katsus.

 

Marju tahtis linnuke,

Küsis!“ Vidivii!“

Teadsid lind ja jaanuar,

Et marjas vitamiin

 

 

Kõige ilusam jõulupuu

Leelo Tungal

 

Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule,

tema koduks on vaikne ja lumine laas.

Õhtu süütab ta okste peal tähtede tule,

inglijuustena lumised vaibad on maas.

Ainult metsloomad kuuske kuldehtes nägid,

täheoksi ja latva, kus helendas kuu.

Jõuluõhtul, kui kullasteks muutusid käbid,

sai tast linnu ja orava kinkidepuu.

Kõige ilusam jõulupuu linna ei tule,

talle võõraks jääb platside kivine pind.

Või kui tuleb, siis võib-olla läbi su une,

läbi unenäo kaitseb ja soojendab sind.

 

 

SÜGIS

 

SÜGIS

 

JUBA VÄLJUL TUULI VOHAB,

UDUVIHMA PIISUTAB.

EILSED RÕÕMSAD MÄNGUKOHAD

SADU NUKRAKS NIISUTAB.

           

AGA NÜÜD EI OLE MAHTI

LAISELDA VÕI HULLATA.

 RAAMATUD ME LÖÖME LAHTI,

 SÜGIS, NÜÜD VÕIB TULLA TA.

 

 

ÜLE AASADE SÜGIS ASTUS.

ROOSTES VÕTI TAL RINNATASKUS.

SUVE UKSED TA KEERAS LUKKU,

KONN JÄI UNISEKS, SIIL JÄI TUKKU

Helgi Muller

 

 

SEPTEMBER

 

Ju pihlakobar löönd roostekarva,

Kõik nõmm on kanarbikust violett.

Ja siin-seal mõni sinikellukene harva

End noppima veel meelitab mu kätt…

NOVEMBER

Taeva silmas

Naeratus hangus.

Ei ole vaiksemat ilmas

Kui lume langus 

SEPTEMBER

Rohelises rohus kollased õunad,

Punane plastmassämber.

Korjad puu alt rohu seest õunu,

Peagi täis saab ämber.

 

Õunu on puu all palju,

Puu otsas ei ole neid vähe,

Üks õun potsatab otse ämbrisse,

Teine täpselt lagipähe.

 

NOVEMBER

 

Uniselt seisavad

 Labidas. Reha.

Kastekanngi tukub –

Pole miskit teha.

 

Ka kõblas puhkab

Väsimust tööst

Pikas igipõlises

pimedas öös.

 

Tööriistadel ees

Pikk puhkuseaeg.

Seljataga nüüd

Sügistööde vaev. 

 

SÜGISEL

E. ENNO

 

Üle maa ja metsa kaebab

Tuule kõlin tasane.

Süda kuulab, kurvalt küsib:

kuhu kadus päikene!?

 

Kõrgel-kõrgel kurehääled

Vihmapilved rändavad

Koltund lehed õhtu kaisus

Jumalaga laulavad.

 

Üle maa ja metsa kaebab

Kõlin nagu otsija:

Päike, päike, kuhu läksid

Jätsid kõiki leinama!

 

VÄIKESE MARDI LAUL

M. Panga

 

Kes ukse lahkelt lahti teeb,

Neil kohe meele rõõmsaks teen.

Mart pole ahne, kiskuja,

Mart lepib päris piskuga.

 

Kui kingid hella hoolega,

Mart lepib õunapoolega,

Küll pere õnned jutti aab,

Kui sõrmed-varbad soojaks saab. 

 

 

KUULE, KAS SEE ONGI SÜGIS?

  1. Pohlak 

Kuule, kas see ongi sügis

Siiru-viiruline?

See, kes haavalehte nügis,

Ütles talle:tere!

 

See, kes teele saatis kured,

Tuuled vihased.

Kes toob uued rõõmud-mured

Kutsub tihased.

 

HILISSÜGISE ÕHTUD

Ain Väät.

 

Vihma nii sajab

Ja pikad on sügis ööd.

Vihm õuest tuppa ajab,

Jäävad pooleli mängud ja tööd.

 

Varakult lähed magama,

Aga niipea ei tule und.

Vihmast ei taha mõeldagi,

Uneski näha võiks lund.

 

SÜGIS KÄES

 

Möödas on päevad,

Soojad ja pilvitud.

Hallasid näevad

Saabumas pilvikud.

 

Ei tule keegi  seenele, marjule,

Põrnikas seegi

Vihma eest varjule

Pugeda püüab.

Kuid siis pistab plagama –

Ema vist hüüab:

Magama, magama!

 

 

 

MARDID POLE MARJULISED

Mardid pole marjulised

Mardil kambris varjulisem.

Mart on tulnud üle raba,

Mardid märjad üle naba

 

Mart on ikka heldest heldem,

Õnnistust saab ait ja kelder.

Mart toob rikkust toamaile,

Lauda taha kadakaile

 

Jagab rikkust talli, sauna,

Mis jääb üle – mardi pauna!

 

KADRID TULEVAD

 

Tehke lahti, laske sisse,

Ära eksind pole vist me.

Ega pere veel ei norska?

Kuulake, mis tahab kosta

Kadriema, kadriisa

Kadri peretütar kena.

 

Õnne toome seljas, süles,

Õnne jääb meil lihtsalt õle.

Saate lamba-, lehmaõnne,

Et tteil poleks tühje tünne,

Tuppa palju lapseõnne:

Mikke , Marisid ja Tõnne!

 

SALADUS

 

Saladust, kust tuleb mahe tuul,

Teavad ainult pilvevalged jänkud.

Vaiksel lagendikul

Kus õhk on selge ja soe,

Nad poevad urgudest, sängist,

Ja tantsivad ringis.

 

Hüppavad pehmetel käppadel,

Päikeselaikudes.

Püüavd helekollaseid liblikaid

Hullates puhuvad hõbehalle võillepalle laiali 

 

 

KADRIÕHTUL

Milvi Panga

 

Kes videvikus käravad,

Kes kriuksutavad väravat?

Teab otsekohe iga kaim,

Et jälle kadrid meie mail.

 

Kariema hääl on  hele:tulin üle Võtikvere,

Võtsin kaasa terve pere.

Võtsin õnne, võtsin lusti,

Mida peita ei saa kuskil,

Mida jagades – hää pere

Suurem pool jääb enesele 

 

 

MIDA AED ANNAB

Leelo Tungal

 

Mida kõik aed meile sügisel annab,

 Peremees korvi ja kotiga kannab:

Porgandeid, porgandeid, peete ja kartuleid salve –

las nad seal seisavad, ootavad talve.

 

Kelder on tõis juba tünne ja purke,

Perememm tuleb, toob väikeseid kurke.

Kuivatab peterselli ja tilli,

Vaasi viib viimaseid sügislilli.

 

Kunstnik saab pintslile kuldseid ja pruune,

 Ruugied ja punaseid sügisetoone.

Laps saab siit õunu ja kastanimune,

Õhtu eel sügava sügise une.

 

 

USSITAMINE

Ilma õunaussita

Ükski õun ei ussita.

Kui aga õunas ringi käivad ussid,

On õunal varsti sussid püsti. 

 

 

ISA KUHU NEED VÄRVID JÄÄVAD
ema kuhu need värvid jäävad
metsa värvid maasika värvid
õunte värvid vikerkaarte värvid
kõik need suve ja sügise värvid

Sügisel hakkab värvidel külm
talvel hakkab värvidel väga külm
värvid tulevad metsast ära
maasikast ära õunast ära
tulevad vikerkaarte seest ära
poevad meie majja sooja
tulevad tuppa talvevarju
tulevad Mardi nina peale
jäävad valge paberi peale
seina peale põranda peale
ema puhta laudlina peale
oh neid koeri värvisid küll
 

ATSIHH

Kärbes tahtis aevastada

Aevastus see vaevas teda.

Aga suu ei läinud lahti

Nõnda laiali , kui tahtis.

Siis aevastus sai tigedaks

Ja turtsus:“ Oota, kärbsesaks!

Kõditan sul veidi nina,

Siis ehk pääsen välja mina!“

Atsihh! 

 

 

ÕUNA LÕUNA

 

Üks uss kord mööda ladvaõuna roomas

Ja oli juba hambaid sisse löömas.

Õun aga köhatades ütles:“ Mul on lõuna!“

Uss vabandas ja roomas

Otsima teist õuna.

 

SUUR ÕUN

 

Õunatups on õuna naba –

See on õuna lõunanaba.

Aga kus on põhjanaba?

Eks vist seal, kus õüuna saba.

 

LINNUD TÖÖL

 

Harakas teeb metsas hagu,

vares ajab põllul vagu,

lehepill on lõokesel,

pajupill on pääsukesel,

ööbik hõiskab viiuliga,

part ajab sekka pasunaga,

räägupoeg see trummi lööb.

 

 

TÄNA SÜGIST MÄNGIB SUVI

Sajab kogu aja.

Õue minna pole huvi

Kuigi oleks vaja…

 

Pooleli jäi keksimine,

Mängu äraeksimine,

Mängumaja rajamine,

Rattal võiduajamine.

 

Täna suvi sügist mängib,

Külm on tuul ja vesi.

Meie lastepere mängib

Toas nüüd mitmekesi

 

NOHULUGU

 

Kui lapsel särk on õhuke,

 Siis külmetab ta kõhuke.

Kui lapsel ninas nohuke,

Siis aitab kibe rohuke.

Kui müüdas nohuohuke,

Siis maitseb magus kohuke. 

 

 

SÜGIS

 

Kes viljad salve

tõi põllult talveks,

ja loodust värvis

kuldkollast värvi

 

kes tõukas tuult,

et vahtrapuult

ta lehti rebis

ja nendes sebis

 

kes muu kui sügis

me maale trügis

tõi kaasa rajud

ja vihmasajud

 

kui väsis möllust,

luusis põllul,

või puhkas õues,

päike põues. 

 

SUVI LÄHEB JÄLLE ÄRA

Jätab hullamised üksi

Hommikul, kui päike särab,

Tõmbab jalga traksipüksid.

 

Suvi läheb suvemaale,

Kus on suve puhkekodu.

Päiksevanni, hästi suurde,

Kus ta suveks jõudu kogub.

 

Sügis                                                                          

Juba väljul tuuli vohab,

uduvihma piisutab,

eilsed rõõmsad mängukohad

sadu nukraks niisutab.

Aga nüüd ei ole mahti

laiselda või hullata.

Raamatud me lööme lahti.

Sügis, nüüd võib tulla ta. 

 

September

Rohelises rohus kollased õunad,

punane plastmassämber.

Korjad puu alt rohu seest õunu,

peagi täis saab ämber.

Õunu on puu all palju,

puu otsas ei ole neid vähe.

Üks õun potsatab otse ämbrisse,

teine täpselt lagi pähe.

 

November

Uniselt seisavad

labidas, reha.

Kastekanngi tukkub-

pole miskit teha.

Ka kõblas puhkab

väsimust tööst

kuni igipõlises

pimedas öös.

Tööriistadel ees

pikk puhkuseaeg.

Seljataga nüüd

sügistööde vaev.

 

Igal sügisel

Leelo Tungal

 

Igal sügisel uuesti sünnib

Niiskete kollaste lehtede hõng.

Igal sügisel tuul laande kõnnib,

Teejuhiks härmane ämblikulõng.

 

Igal sügisel uuesti algab

Valgete kurgede kaugele tee.

Ikka lind on kolmnurkses salgas,

Kellele uued on linnad ja teed.

 

Ikka kooliteel lehvitab kastan –

Kollased kindad on kõikumas puus.

Igal sügisel astrilast kastab värske, noor vihm,

Ja ka aster on uus.

 

Iga sügis on uus nagu ime.

Värvitud taevad ja värvikad maad…

Igal sügisel pilviku nime

Esimest kordalaps kuulda saab.

 

 

 

 

Vihmasadu, vihmasadu,

Kus on vihma kodu?

Kas on maas, kas on vees,

Või on hoopis maa sees?

 

Õues kuudis istub Tuks.

Kus on vihma kodu uks?

Kus on vihma aknasilm?

Vihma koduks maa ja ilm.

Vihma kodu igal pool. 

 

KULU

Andrus Norak

 

Kui näen suve lõpus rohtu,

Tean, et niipea me ei kohtu.

Karjamaal, kui rohi kulub

Saab ta uueks nimeks – kulu

 

Kulu all on puhas muld

Kulu võtab hästi tuld.

Kulu, see on kuivand rohi,

Mida süüdata ei tohi!

 

Jalas püksid kuluvad,

Neilgi nimeks kuluvad.

 

NOHU

 

Nohu oli päris kange

Ninast tilkus vesi

Püherdama lumehange

Mindi mitmekesi.

 

Igaühel kargas lahti

 Mõni nööp või trip

Maja nurga tagant vahtis

Välja vana gripp

 

 

 

Sügav sügis. Vihma kallab.

Teele - teele, kurekesed!

Peagi maas on jälle hallad,

ees on talvemurekesed.

            Seeme salve, moosid purki,

ise sooja kasukasse.

Koer on kuudis, mööda nurki,

kus on hiiri, jookseb kasse.

 Tuuled hüüdvad ümber maja.

Hämar õhtu hääbub uttu.

Raadiost tuleb "Päevakaja",

raamat kaenlas, lähed tuttu.

            Päevast päeva kulgeb elu,

karm on kliima põhjamaine.

Talvest talve jätkub elu,

selgemaks saab õpiaine. 

SÕBER, SÕBRAPÄEV

Tõuse hommikul vara:

Hommikul suus on ju kuld!

Hommik on õhin ja algus,

Läidab meeltesse tuld.

 

Hommik kullasest kausist

Liikmeisse valab jõu,

 Annab tahte ja sihi,

Jagab tarkust ja nõu.

 

Puhast sära su põue

Käed – päris kuldaväärt!

Silmad, et lähedalt näeksid

ning näeksid maailma äärt. 

SÕBER TUNNEB SÕPRA

Hando Runnel

 

Sõber tunneb sõpra silmist,

 Vaenlast vanast sõjafilmist

            Ütle mulle, kust sa tuled,

            Siis ma teengi,

Kes sa oled!

Tuled põhjast, oled põder,

Tuled lõunast, lõvi oled!

            Tuled uksest, oled udu!

            Tuled vihmast – vikerkaar!

 

VÄIKESE POISI ÕNNESOOV

J. Oro

Isa, võta vastu mu pisike õnnesoov!

Olgu järgmine aasta sul õnnetoov!

Ärgu seal muresid olgu palju,

Sest muidu su nägu on tõsine, valju!

Ja oma väikese pojaga

Sul aega ei ole mängida,

Ja siis sa ei tule veel niipea koju.

Ja ootama peab pisike poju!

 

Aga tead, ma sul ütlen,

Veel, armas isa,

Ma pai tahan olla

 Ja ei tee ka kisa.

Ega punnida, tõrkuda

Enam ei taha

Ja kõik need halvad moed jätan maha

Sest olen küll alles pisike mees,

Aga täismehe süda

on siiski Mu sees  

JÄÄTIS

Jäätis mulle kasulik

Piimatoode vajalik

Seda sööks ma aina üha,

Aga siis on homme köha

Nii e ärge sööge üle saja

 Seda pahandust ei ole vaja!!

Jäätis maitseb mulle väga

            Seda söön ma iga päev

Taevas päike kuumalt särab

            Päikest unestki ma näen

 Olgu väljas soe suvi

 Või siis külm ja karge lumi-

Armastan ma jäätis ikka

Olen väike, maias plika!

Kui ma tahan einet varem,

            Selleks jäätis kõige parem.

Valisime vahvlitopsi,

            Kõik said sellest teha koksi!

Jäätis, jäätis, lemmiksöök

Jäätis, see mu lemmikjook!

Oleks täitsa tore asi,

 Kui mul oleks väike masin-

Masin, see mis jäätist teeks,

Mis ei sulaks iial veeks.

 Siis ma oleks äge mees

Sõpradele jäätist  

 

 

KES KAOTANUD LAULU, on lauluta

Kes kaotanud sõbra, on sõbrata.

Kes kaotanud kodu, on koduta,

Ja üksinda ilmas seikleja

            Mina elan lauluga,

            Mina mängin sõbraga

            Mul on kool ja kodu ka.

                                           O. Saar

 

Hea sõber, armastan sind!

Hea sõber, armastan sind!

Sest sinu hing, sest sinu hing

Päiksena soojendab mind.

 

Hommikul tervitan sind

Hommikul tervitan sind

Et terve päev, et terve päev

Rõõmu su silmis vaid näen

 

 

Mis on hea?

M. Linnamägi

 

Hea, et lapsel on puhtad peod,

Selged silmad ja ausad teod.

Hea, et ta sooja südant vajab,

Sõpra et aitab õigel ajal.

Hea, et ta tõe eest peitu ei poe,

Muu siis ei loe!! 

KEVAD

Juba on niitudel kevade värve,

Päike poeb õue ja metsa ja järve.

Juba on põllumees adraga kedal,

Kuldnokk loob laule ja ehitab pesa.

Juba on päevadel oodatud pikkus,

Peenardel tärkamad rohetav rikkus.

 

TULEK

Henno Käo

 

Lumepilved kaugenevad,

Nurga tagant tuleb kevad,

Ta on kena tädi moodi,

 Astub sisse lillepoodi.

 

Ütleb, kibrutades laupa:

Müüte siin ju aegund kaupa,

 Siin on näha kõiki teisi,

 Ainult mitte kevadõisi!

 

Jalutab siis pargiteele,

Pilgu heidab tiigi veele

Ümberringi tasakesi

Tärkab lumikellukesi.

 

Ülased ja sinililled,

Kevadele õed ja velled,

Ärkavad ka nurmenukud –

Kaua ikka mättas tukud!

 

Kevad läheb linnast ära,

Ta ei taha liigset kära,

Asub teele, laseb laulu,

Tahab kuulda linnulaulu

 

VÕISAIALILL

Ilmar Trull

 

Ükskord võilill

Kellega?

Isaialillega

 

Nuputasid välja

Mille?

Mõistagi võisaialille.

 

Ainult kes hakkaks

Milleks?

Kes küll hakkaks juustulilleks? 

Märtsis

Päikesepõsed on naerulohused,

Päikesepõsed on mannavahused,

Aga purikad räästas?

 Nemad on endiselt nohused.

 

 

Päike künkad kuumaks kütab,

Käodki juba kukuvad.

Mättal muti noorem tütar

 Mängib nurmenukuga.

 

 

Kevadekell tegi tasakesi: kill!

Hangest puges välja lumelill.

Kevadekell käis virgalt tik – tak,

Oja läks aasale jooksma sik - sak

 

Kevadekell mängis trill-trill-tralle,

Taevas tõusis tükk maad kõrgemale.

Kevadekell hakkas korraga tirisema,

Katuseräästad kõik üheskoos pirisema.

 

Kevadekell lõi pim ja pom

Pesast puges välja karumõmm

Ja oligi kevad käes!!

 

 

 

Oh heldus!

Küll on emal palju tööd.

 Ei lõpe tal need tihti enne südaööd.

Tead, ema!

Muule tööle käega löö.

Ja lapsi kuule –

See on tore töö!!

 

 

 

TÄDI PÄÄSUKESED

L Tungal

 

Maal on meil üks tädi –

Tal räästad täis on pääsupesi.

Sidinal ja sädinal

 Lendleb õhus pääsukesi.

            Pojadki said jutukaks

            Peavad midli-madli plaani,

            Ainult üks on laisk ja paks

            Tema ajab käo-jaani. 

 

 

KEVADISED KELLUKAD

Moonika Saar

 

Lumikelluke, kui ilus kuub sul seljas!

Märtsikellukesel veel kollased täpid on küljes.

Ilusad olete mõlemad koos

Kevadel, märtsis, tantsuhoos.

 

KÕRVAD

 

Pikad kõrvad passivad

Jänestele pähe.

Hiirekõrvad lehekuul –

Kaasikute ehe.

 

Lambakõrvad samuti

kirendavad aias.

Seakõrvu sagel

Küpsetab, kes maias.

 

 

TOONEKURG TEELE LÄKS

L. Tungal

 

Toonekurg teele läks, lubades tõega

Tagasi tulla kas venna või õega.

Tõi ainult konna ja sellegi siis –

Enese pojale vennaks ta viis!

 

 

TEDREMUNA

L. Tungal

 

Mitte ühtki tedremuna

 Elus pole näinud mina

Siiski, neid ma tunnen, kuna

Tedretäppe täis on nina.

 

 

POISS JA KANA

Andres Ehin

 

“Kuule, kana, kulla siblik!

Miks ei lenda sa kui liblik?

Miks ei kanna sind su tiivad,

Lennul aialatte riivad?”

 

“Tiivanõrkusest saan võitu,

kuid ma kardan kõrget sõitu!

Taevasse ei lenda, kuna

Hirmust muneksin seal muna.

Muna kukuks sulle pähe –

Ise näed, et see ei lähe!?”

 

 

Ole tasa, siis sa kuuled

Kuidas lendab linnuparv.

Nad on kõrgel,

Nad ei paista,

Neid on arvamatu arv

            Kui sa silmad kinni paned,

            Lased lõdvaks jalad-käed,

            Ja kui millestki ei mõtle,

            Siis neid vaimusilmas näed!

Kuuldust-nähtust vaimusilmas

Teistelegi kõnele.

Aga mitte kõikidele

Ikka ainult mõnele!

                        Paul-Erik Rummo 

 

 

ISA, KUHU NEED VÄRVID JÄÄVAD?

Ema, kuhu need värvid jäävad?

Metsa värvid, maasika värvid?

Õunte värvid, vikerkaarte värvid.

Kõik need suve ja sügise värvid?

            Sügisel hakkab värvidel väga külm.

            Talvel hakkab värvidel väga külm.

            Värvid tulevad metsast ära,

            Maasikast ära, metsast ära.

            Tulevad vikerkaarte seest ära.

Poevad meie majja sooja,

Tulevad tuppa talve varju,

Tulevad mardi nina peale,

 Jäävad valge paberi peale,

Seina peale, põranda peale,

 Ema puhta laudlina peale

Oh neid koeri värvisid küll! 

EMAKEEL

Nüüd igal pool on kevad,

On linnas ja on maal

kõik linnud pesitsevad

Praegu Eestimaal

            Keel, mida rahvas räägib

On tema emakeel,

See, mida sina räägid,

 See on eesti keel! 

SISIN-SASIN-SOSIN

Mul on üks väike rosin

 Sisin-sasin-sosin

 Nüüd ma teda nosin

Sisin-sasin sosin

Otsa sai mu rosin

Sisin-sasin-sosin

Mida ma nüüd nosin?? 

 

 

LEHEKUULAUL

 

ILM ON ÕIDES,

LASTEL LAULUD SUUS,

MAIKUUMAAILM  IGA PÄEV ON UUS.

 

TÄIS KÕIK ÕU ON KÕRTE SIRGUMIST.

TÄIS KÕIK PÕU ON VÄRSKET VIRGUMIST

 

VOOLAB, VOOLAB OJA POOLE KRAAV,

KÜLL SUL, KRAAV, ON VÄLE JOOKSUTRAAV!

 

OJJA, JÕKKEMERRE KÄRMED VEED!

KUST NII HÄSTI  TEATE MERRE TEED?

 

KUST TE TEATE ,ET ON MERI SEE,

KES TEEB ÄÄRETUKS TE AHTA VEE?

 

KUU KUKKUS VETTE

 

Kuu kukkus vette, ma ei saanud kätte.

            Vesi oli kurruline, säga vee sees vurruline

Mina kartsin väga vurrudega säga.

            Kuu aga näitas närve, kõndis mööda järve.

 

MÄRTS

 

Kes see sealt tuleb

Üle kohruse lume,

Karbus kuklas

ja nina vesine?

 

Tulla annab,

Sest lumi kannab.

Kuni äkki –

Jalg vajub läbi

Plärts!

 

Vana tuttavat ta ei tunne!

See on ju märts!

 

Ja juba, näe, lumest puhtaks

Saab päikese poolt ukseesine. 

 

 

SELGED MAIKUU ILMAD

 

Selged maikuu ilmad

Põõsail peas on silmad.

Igal hiirekõrval

Hiirekõrv on kõrval

 

Meie sõpra kaske

Pole tunda raske.

Tal on haljad tukad,

Tal on valged sukad.

 

Seisab seal üks neidis

Helevalges kleidis.

See on toomepõõsas

Oksad õielõõsas.

 

Küsid, kus on kastan?

Kohe sulle vastan:

Näe, see puu, mis seal on,

Millel küünlad peal on.

 

PAJUPILLILUGU

 

Tutu-lutu-tutu-luu-

Pajupõõsas, pillipuu.

Killer-kuller koore all

Lahked lood on varjul tal.

 

Kas ma tean, oh, kas ma tean,

Kust ma virva võtma pean,

 Virva, millel hääl on hell,

Hääl on hell kui lõokesel

 

Tutu-lutu, tutu-luu

Kuldses urbas pajupuu.

Oksad tuules, jalad vees

Okstel helkjad hääled sees.

 

 

LILLELAUL

 

Kipa-kapa varsakabjad,

Küll on varsakabjad kebjad.

            Nurmenukud, pääsusilmad,

            Laste lendupääsuilmad.

Lastel jalad märjad,

Aga peas on pärjad.

            Rohukõrred, rohukõrred, 

 Sitikate lauluõrred

Kullerkupud, kullerkupud,

Murumemme voodinupud.

            Lastel jalad märjad

Aga peas on pärjad

Olgu jalad märjad

Peas on ikka pärjad!

 

1.      MAI PÜHA

Aasta sinnamaale sai, et on 1. mai.

Täna pühitseda võivad

Näiteks volbripäeva nõiad,

Või siis hoopis volbriööd.

 

Ja ka need, kes teevad tööd,

Täna pidutseda võivad.

Ja ka need, kes logelevad,

Või kel lihtsalt pole tööd,

Kuid kel väga meeldib kevad. 

 

KEVADE KUTSE

Tiina Tootsi

 

Lilled, tulge välja peidust!

Kas siin üldse lilli leidub?

Tulge välja, heia-hei,

Mina, kevad, kutsun teid!

 

Linnud, tulge jälle koju!

Lauge rõõmsaks kõigi tuju!

Tulge laulma, heia-hei,

Mina, kevad, kutsun teid!

 

Karud – siilid, tulge välja!

Talv sai müüda, kevad algas!

Tulge välja, heia – hei,

Mina, kevad, kutsun teid! 

 

TUJUTÕSTMISE LAUL

Ükskord tulid kohvikusse

Täna, homme, eile.

Kuidas nad küll kokku said,

 Ei oska öelda teile.

 

Kooki sõid ja vigurdasid,

 Et on sünnipäev

Täna hommel, homme eilel,

Eile tänal käes.

 

Homme hõiskas: minul oli

 Homme sünnipäev!

Eile ütles, aga minul

Eile see on käes!!

 

Täna muudkui kooki sõi,

 Pidupäeva pidas.

Ütles: igapäev on päev

Sünnipäeva lisa.

 

Võta sinagi see päev

 Täna rõõmsalt ette!

Et võiks homme mäletada

 Eilset vahvat hetke!

 

 

KEVADEL

M. Panga

 

Lind loob korda elamisse,

Pillub prahi peenardesse.

Vimm on tulnud rüblikusse,

 Põlv ei paindu põlvikusse.

 

Sõrm ei mahu sõrmikusse,

Koi las kolib kõrvikusse.

Laps on, laps on lõpuks vaba,

Millest? Ei pea mõistatama!

 

KUKEKE KOSIS KAASAKEST

Jaanek Madar

 

Kukeke kosis kaasakest

Kena kaunist kanakest

Kui kana kukke kaugelt kaes,

kohe kõrgeks kasvas kael.

Kas kohe koju kosilane,

Kambri kallis külaline?

Kui kükitavad küünis koos,

Kõik kaagutavad kandlehoos.

 

KULLERKUPP

Jaanek madar

 

Kollane kullerkupp kingul kasvab

Kaste kullane kosutab, kastab.

Kübarat kiigutab, keha kõigutab,

Kaela karastab, käsi karistab.

Kust kullerkupul kullane,

Kroon kalliskividest?

Käevõrud kenadest

Kiirtest kihavad –

Kas kuu kandis kullakoormad,

Kased karda,

Kured kive?

Kes kaunistab kõigega kullerkuppu,

Kollakat, kullast kullerkuppu? 

 

Ainus liblikas

 

Iga ema tahaks hoida lapsi oma ligi

Et ei juhtuks miskit halba.

Aga ometigi

Hale hakkab südamel,

Kui vaatad mõnda last,

Kel on mängupaigaks

Ainult hoov või mängukast.

Kes ei ole soojendanud

Käsi lõkke ääres.

Kes ei ole väänanud

Vett välja püksisäärest

Kes käib aina asfaldil

Ja kaste sees ei kahla

Kes ei ole maitsenudki

Värsket kasemahla

Kelle nina pole kriimuks

Teinud lilletolmud

Kellel pole eluilmas

Ühtki looma olnud

Kes ei ole nõgese käest

Kõrvetada saanud

Kes ei ole tüütuseni

Lilli tuppa toonud

Kes ei ole siili leides

Hüüatanud:”Oi!”

Kelle ainsaks liblikaks

On kevadelgi …Koi… 

 

 

Oh heldus!

Küll on emal palju tööd.

 Ei lõpe tal need tihti enne südaööd.

Tead, ema!

Muule tööle käega löö.

Ja lapsi kuule –

See on tore töö!!

 

  

EMADE PÄEV

 

Maikuu teine pühapäev

On tõesti päris püha päev

 

See ei ole sinu päev

Ega ole minu päev

Ja mu onnikisa päev

Pole see ka isa päev

 

Täna on üks kena päev

Täna on mu ema päev

 

Muidugi ka sinu emal on see päev. Ka temal.

 

KUS ON KUS ON?

 

Kus on koera koht?

Kus on kassi asi?

Kuldnokk oma puuri

Kõrvalist ei lase!

 

Kus on käo pesa?

Kährikul kus koduÜ

Konnarahva meelispaik

Alati on lodu.

 

Ükskõik kes või kus

Kõigile see nakkab

Sünnist saati OMA

Igatsema hakkab

 

 

 

RÄNDLINNUD ON TAGASI

 

Linnud kaugelt koju jõudsid

Mõned mööda jõge sõudsid

 

Mõni tuli jala

Ja mõni lendas taevs

 

Mõni tuli salaja

Eks sõitis jänest laevas

 

 

MAI

Ilmar Trull

 

Tuli mai, tegi pai,

kust see mai küll siia sai?

 

Tuli talvest jooksujalu

Pikka talve mai ei talu

 

Ütlema peab seda, et

 Mai tõi maale kevadet

 

Tuli mai, oli mai

Kus see mai nüüd

Järsku sai?

 

Kui see peaks sind huvitama –

Mai läks maale suvitama!

 

 

KEVADLAUL NARTSISSILE

Siiri Laidla

 

Nartsiss, sa valge, l’hnav lill,

On sinu sünnikuu aprill.

Nüüd peenral peakset kiigutad,

Ja mullas varbaid liigutad.

 

Ei taha ma sind noppida,

Ei vaasi vangi toppida.

Sa õitse õues teiste seas,

Kel kõigil valged tutid peas. 

 

 

KOOLI!

 

Kooli läks kevad

 Ja joonistas aasa,

Rohkesti rohelist oli tal kaasas

Rohekaks värvis kõik rohututid

Rohekaks puude ja põõsaste tutid

 

Kooli läks suvi

 Ja joonistas mere

Rannaliivale lastepere

Siniseks värvis ta lained ja taeva

 Sinistel lainetel sõidavad laevad

 

Kooli läks sügis ja joonistas aia,

Pintsliga maalis ta hoogsalt ja laialt.

Kollaseks saialillede suud,

 Kollaseks pirnid ja ploomid puul

 

Kooli läks talv

Ja joonistas pildi:

Kasukas poisi, jalas tal vildid.

Kelgu ja tuisused lumehanged,

Värvidest kasutas ainult valget.

 

A

Leelo Tungal

AA – ma tean:

See täht on A!

A-ta hakkama ei saa.

Näiteks kasvõi sõna “AGA”

A on ees ja A on taga.

Maja, maad ja taevast – vaata

Ei saa kirjutada A-ta.

            A – ta kaoksid pea ja keha

Kassid, kalad, lastepered

Käiksid ringi kui luukered.

Vaat kui tähtis täht on A

Talle hüüame: HURRAA!

Ainult tuli, õhk ja vesi

Vusiseksid kolmekesi,

Kui ei oleks maa peal  A-d…

Puuduks ahi, pann ja praad,

Poleks autot, asju, auke,

Ei paraadi, ei aupauke

Pidupäevil saaks me teha.

 

 

Kui sa istud laua ääres,

Istu istmel vagusi!

Ära lase laua peale

Küünarnukil küljeli!

 

Laud ei ole siia pandud

Lõua toeks laisale!

Ta on tehtud tööde tarvis,

Antud ehteks hoonele!

 

 

           

TÄHTIS PÄEV

            Leelo Tungal

 

Autod seisma jäävad

Peatub trollibuss

Tuvidki sel päeval

On korralikul kuss

            Vihmapilv kesk taevast

            Keeldub sadamast

            Purjekad ja laevad

            Ei välju sadamast

Päike põski noolib

 Teab vist tema ka

Esmakordselt kooli

Lähen emaga

 

Väikestel lastel on väikesed peod,
väikesed südamed, väikesed teod…
Väikestel lastel on veeselged silmad
nende jaoks selged ka vihmased ilmad!

Väikestel lastel on looduse juuksed,
tõeline naer ja tõelised nuuksed…
Jäägu neil silmad veel kauaks nii särama,
lahti siis neile kõik maailma väravad!
 

 

LASTEAIAST KOOLI

Siiri Laidla

 

Elas kord üks väike tüdruk Krista

Nii särtsu täis, et pudelisse pista!

 

Ta usinasti lasteaias käis

Vaid nukunurgast unistavat näis.

 

Kuid sügisest ta koolilapseks hakkas,

Kas lennutuhin sootumaks tal lakkas?

 

Oh-ei! Tal uus ja vahva õpetaja

Ning lahkeks sõbraks saanud koolimaja

 

Nii väike tüdruk suureks sada tahab

Ja lasteaed jääb lapsepõlve maha! 

VÄIKE LUGEJA

Siiri Laidla

 

Ema raamatu tõi poest,

Ole ainult mees ja loe!

            Uhke pilt on kaane peal,

            Aga mis on kirjas seal?

Tähed pilla-palla segi

Kes need küll nii rasked tegi?

            Veerib suu ja vaatab silm,

            Varsti selge täheilm.

Selge täheilm on hea,

Nii saab peagi targaks pea.

 

MINU RANITS

 

Ranits on mul väga uhke,

Mahukas ja kirju.

Postiljongi kadestas,

kui viimati tõi kirju.

 

Mahub sinna õpikuid

Ja vihikuid ja prahti,

Merisiga, joonlaud, sussid,

Asju laua sahtlist.

 

Hästi mahutades läheb

Küljesahtli hantel.

Teise automudelid,

Ja peale vihmamantel.

 

Kui mul kõik on pakitud

Ja enda arust hästi,

Selgub vaid, et koti all

Ei jõua seista püsti.

 

Üks – kui kargan ühel jalal,

Kaks – kui kahekesi kalal.

Kolm on konnakesi koos,

Neli last on mänguhoos.

Viis on sõrmi ühel käel,

Kuus, kui üks veel lisaks läeb.

Seitse päeva nädalas

Kahekesi kägaras.

Üheksa on kimbus lilli,

10 varvast valust rullis.

 

 

LASTEAIA ÖÖ

Kalle Muuli

 

Jääb õhtul tühjaks lasteaed,

Ta kaua ei saa und.

Aeg venib nagu kummipael,

Nii pikk on iga tund.

 

Tuul katsub akent. Tulesid

Öö süütab kauguses.

Seal kodud on, kus muregi

Saab laste lauludeks.

 

On nukker üksnes lasteaed,

Ta toad on pimedad.

Nii kaua kuni algab päev

Nad täidab imega.

 

PESAMUNALE

 

Ära arva, et pääsu ei loegi

Üle oma tütreid ja poegi.

Usu ikka, et siili meelest

Siledam leitakse tema perest.

 

Tead sinagi, pesamuna,

Mida oled väärt!

Näed ju me elu

Oma silmaga päält!

 

KAS SA TEAD?

 

Kas sa tead,, kus Ö-töht ööbib?

Vennad öö-d on öösel nööbid.

            Mis ü-st võiks saada, anna nõu!

Õ-st hõlpsasti saab tuviõun

Kus H-käib suvel, huvitav?

Ta redel on ja suvitab.

            A mõõdab maad, saab matkata

            Siit proovi ise jätkata!

 

 

KELLEKS SAADA

Andrus Norak.

 

Kelleks sina saada tahad?

Ma ei tahaks olla paha.

Tahan saada väga heaks,

 Et must väga paljud teaks.

 

Saada võiks ka palju palka,

Palk on sama, mis on raha.

Ma ei tahaks üldse karta,

Mis on kuri või mis paha

 

Kuulsaks saada lihtne pole,

Raske on, jah eks ta ole!

Õnneks mul on aega veel,

 Et saaks minust tehtud mees!

 

KOOLI LÄKS KEVAD

Ja joonistas aasa,

Rohkesti rohelist oli tal kaasas.

Rohekaks värvis kõik rohututid,

Rohekaks puude ja põõsaste nutid.

 

Kooli läks suvi

Ja joonistas mere,

Rannaliivale lastepere.

Siniseks värvis ta lained ja taeva,

Sinistel lainetel rändavad laevad.

 

Kooli läks sügis

Ja joonistas aia,

Pintsliga maalis ta hoogsalt ja laialt.

Kollasteks saialillede suud,

Kollaseks ploomid ja pirnid puul.

 

Kooli läks talv

Ja joonistas pildi.

Kasukas poisi, kel jalas vildid.

Kelgu ja tuisused lumehanged,

 Värvidest kasutas ainult valget.

 

 

TAHAN ISE RÕÕMU TUNDA

Iseenda vaevast.

Ükski oskus ju ei lenda

Sülle mulle taevast.

Proovin ise, teen kõik ise,

Ära sa mind aita!

Kui saan hakkama, siis ise

Oma põski paitan!

 

KAS SA TUNNED SEDA TEED

H. Jürisson

 

Kas sa tunned seda teed,

Mis käib läbi maad ja veed,

Numbrinurmedel teeb käände,

Tähetihnikutes väänleb,

Lookleb laulu lausikmaale,

Kirjasõna künnimaale,

Kannab kaasa minevikku,

Tuiskab suisa tulevikku?

Ta on põnev, ta on pik,

Küll tasane, küll konarlik…

Kas sa tunned seda teed?

 See on sinu koolitee.

 

Tähed

M. Linnamägi

 

Tuletäpid, taevatähed,

Kevadtäpid, lilletähed,

 Targad tähed, trükitähed –

Kuhu lähed, kõikjal tähed!!

 

    TARKUS TULEB TASAPISI

    Olivia Saar

 

    Tarkus tuleb tasapisi,

    tuleb tasahilju,

    tarkuselt ei tasu loota

    kohe valmis vilju,

    pole tarkus ladvaubin,

    mida haarad käega,

    ei saa tarkust pähe panna

    võimu ega väega,

    ei saa tarkust krati kombel

    külast kokku kanda

    ega selle tabamiseks

    rasket raha anda.

    Mehe sõnal mehesõna,

    mida tarkus juhib,

    lollus tarkust tagaselja

    nüpeldab ja nuhib,

    vastandite vastasseisus

    targem ikka võitnud

    pole tarkus ülekaela

    kunagi ju sõitnud.

 

    Tarkus tuleb tasapisi,

    aga kannab vilja,

    tarkust tragilt taga nõuda

    pole iial hilja.

 Pioneer nr. 9 / 1985. 

 

LOOMAD – LINNUD

KAKS MEEST

 

Kahel mehel raske koorem

Raske koorem

Üks on vanem, teine noorem,

 Teine noorem

Läksid üle mäe ja aasa

 Mäe ja aasa

Võtsid raske palgi kaasa

 Palgi kaasa

Nii nad palgi koju kandsid

Koju kandsid

Meestel oli tervis mokas

 Tervis mokas.

Meheks olid sipelgad

ja palgiks oli okas

(palgiks okas)

 

 

Mere ääres, metsa taga

H. Runnel

Mere ääres, metsa taga

 Toh-hoo-hoi

Üks ei söö ja üks ei maga

Toh-hoo-hoi

 

Üks see mees on mesilane, toh-….

Teine tema käsilane,toh-hoo-hoi

 

Mesilane ainult mekib,…..

Käsilane käib ja käkib…..

 

Mere äärde, metsa taha…..

Mina, meesi, ükskord tahan……

 

Mere ääres, metsa taga…..

 Seal ma söön ja seal ma magan….

 

See luuletus on hea loovmõtlemiseks.

Kes on käsilane? Välimus, nimi…

Kuidas ja mida ta käkib?….

Mida teeksid sina, mere ääres, metsa taga?…

 

Kaks meest

V. Ludens

 

Kahel mehel raske koorem,

Raske koorem

Üks on vanem, teine noorem,

 Teine noorem

Läksid üle mäe ja aasa,

Mäe ja aasa,

Võtsid raske palgi kaasa,

 Palgi kaasa.

Nii nad palgi koju kandsid

Koju kandsid

Meestel oli tervis mokas

Tervis mokas

Mehes olid sipelgad

Ja palgiks oli okas.

 

 

 

LIISUSALMID

Iitsikass ja miitsikass

Kus on teie väike tass

Piima sisse – küll on hää,

Järgi midagi ei jää 

 

Kassipojad Miisu Liisu

Leidsid nurgast vana viisu.

Sihker, sahker, ussi pussi

Viisu paelad läksid sassi

 

Üks ja kaks ja kolm ja neli

Mina, sõsar, väike veli,

Mängusõbrad ongi leitud,

Üks jääb siia, teised peitu

Aga sina ole hea – seniks silmad kinni pea!

 

Meie õue lendab lind

Otsib toitu sealt ja siit.

Kui sa talle teri viid,

 Siis ta lauldes tänab sind!

 

 Kui sa oled piripill,

 Nopi mütsile üks lill!

 Kanna seda veidi peas –

Ja sa muutud jälle heaks!

 

Kerkis pilv ja kärkis kõu

Hämaraks läks meie õu

Reinuvader, saba vehi!

Mustad pilved valgeks pühi!

 

Kellad tik-tak tubades,

Põrsad mats-mats ubades

hobused on karjamaal,

Uted-voonad marjamaal,

Pardipere ojas,

Kutsikad on kojas,

Kass läks hiirepoodi,

 Lapsed vupsti! Voodi.

 

Vares oma tares

Keetis keetis putru

Vares oma tares

lapsi sööma kutsus       

 see süüa sai…

            see ilma jäi

Miks ei toonud vett sa,

 Jooksid mööda metsa?

 

 

Jookseb kitsekene valge

Minu juurde, välejalgne

Sarved taevani on tal

Habe maani lõua all

 

Piimalass on meie kass

Surimuri on me muri

Vikkelsukk on meie kukk

Lobamokk on meie sokk

Naljahammas on me lammas 

 

 

HIIRTE TANTS

            Rootsi

Rõõmsalt laulab mesimumm

Summ- summ- summ

Kassil aga mürtsub trumm

Bumm – bumm -  bumm –

 

Hiired läksid tantsima

Tral – lal- laa

Sellest hakkas kõikuma

 terve maa

 

LAPSE SILMAD

 Eesti

Kollased on koera silmad

Rohelised roti silmad

Mustad silmad muti silmad

Pruunid silmad pardisilmad

Sinisilmad selged silmad

Meie lapsel laiad silmad.

 

 

SUSU, SUSU…

            Eesti

Susu. Susu suuremaksi,

 Pisutagi pikemaksi

Raasukene raskemaksi

Õlekõrre kõrgemaksi

Tangutera targemaksi

 

KUI OLEKSIN…

            Inglise

Kui oleksin õun ja kasvaksin puul

Nähes poissi kui sina, mul rõõm oleks suur

Ma vupsaksin puu otsast alla kui lind

Ja  ütleksin:” Poiss, tule hammusta mind!” 

 

Hiir hüppas

 Kass kargas

 Vana karu lõi trummi

 Kirp aknast välja

 Nahkpüksid jalga

 

Kord ma nägin kuningannat

 Kes sõi kausist roosamannat

Enne võttis krooni maha

 Krooniga on süüa paha

 Pani krooni riiulisse,

 Et ei kukuks kausi sisse

 

Jänku hüppab hip ja hop( patsuta põlvedele)

Sabaots teeb sips ja sops(patsuta pepule)

Porgandit siis naksab ta(põskedele)

 Ja siis heidab puhkama(kükita, käed põse all) 

 
 
 
 
VANAEMA VANAISA

 

SUGUPUUST

M. Panga

 

Oma vanaisa suust

Kuulan lugu sugupuust

Juurtest, tüvedest, tõrudest

Okstest, oksaharudest.

 

Selgub – mina, mehepoeg,

Olen pojapojapoeg.

Praegu olen vanem vend,

Hiljem saab must mehevend

 

Täditütreks, naiseõeks

Ükski poiss ei saa, ei taha

Nendeks saavad ükskord õed,

Siis nad jätavad mu maha.   

 

 

 

 

 

Ema kätest on leival

Kõige magusam maik.

Ema lävel

Leib laual -                                                                                              

Lapse kasvamispaik.

 

   

Kallile vanaemale

 

Parim kaasasündinud

kingitus lapsele on

vanaema.

Pat Brown

 

 

 

MINU VANAEMAD

Valeria Ränik

 

Linnavanaemal on kõik lilled lilled,

Tema teab, et puud on puud ja küttepuud.

Linnavanaemal on kõik linnud linnud,

Teine vanema teab ka palju muud.

 

Teine vanaema teab,

Kust puult sain pikkuse,

Iga linnu nime

Tunneb tema suu.

 

 

NOOR VANAEMA

V. Korkin

 

 Vanaks meie vanaema

peavad tuttavad.

Raske on me vanaemal,

appi ruttan ma.

Naerdes ütleb vanaema:

"Oled tubli laps."

 Naeratus me vanaema

muudab nooremaks.

Kuigi meie vanaemal

hallid juuksed peas,

igaüks me vanaema

nooremaks nüüd peab

 

 

MEMMELE

Erika Esop

 

Memmeke, kullake,

memmeke, kallike,

sulle ju meeldib

mu punane pallike!

Näe, kuidas põrkab!

Kui tahad, siis proovi,

veereta seda

nii palju kui soovid.

Kui aga kasvan

ja kooli kord tõttan,

võid selle päriselt

endale võtta!

 

 

 

 

MINU VANAEMA
Marius Möllits

 Vanaema, oled kallis,

näol sul kortsud, juuksed hallid.

Silitad mul tihti pead,

oled minu vastu hea.

Kui ma olin alles väike,

viisid lasteaeda mind.

Nüüd ma olen juba suurem,

aitan tihti sind.

 

 

VANAEMA
Ira Lember

 Vanaema,
kullakallis,
miks su juuksed
on nii hallid?
Miks su palgeil kortsujooned?
Miks on kätel
näha sooned?

Pole, poju, kortsud need,
palgetel mul käidud teed.
Juukseid kullaseid
ma kandsin
kulla lastele neist andsin.
Käte peale aga voolis
töö mul mälestuseks sooni.

 VANAMEMM
Leelo Tungal

 Vanamemm on hea - ta emal oli emaks,

pärast aga mulle vanaemaks sai.

Vabal tahtel hakkas mulle vanaemaks -

juba selle eest ta teenis pika pai!

            Vanamemm on hea - ta lubab teha kõike,

ja kui vahel eksin, mind ei laida ta.

Kui kord olen suur ja vanamemm on väike -

ma ka luban temal ennast aidata.

LAPSED JA TEGEMISED

Väikese tüdruku haige nukk

 

Kord ühel tüdrukul haigeks jäi nukk,

Voodis lebas, oli vait nagu sukk.

Väike tüdruk kutsus doktori siis,

Doktor oli tore, haanjamaa miis

 

Doktor lausus: pole lugu nii hull,

Homseks taas ta terveks saanud on sul.

Keeda talle kuumaks kannuga vett,

Sellest tee teed, ära unusta mett!”

 

MATSI KINGAD

Leelo Tungal

 

Meie mats, vahva lats,

Sumpab lombis lats ja lats,

Suu on naerul, rahul hing,

Ühes jalas pruun on king.

 

Teise jalga,

Ei tea kust –

Ilmunud, on king,

Mis must.

 

Kiidab poiss: On lugu hull!

Teine paar on kodus mul

Täpselt sama sorti just:

Üks king on pruun ja teine must.

 

ENNE UINUMIST

Kalle Muuli

 

Ema, las veel põleb tuli,

Muidu tulla ei näe uni.

 

Muidu tema ehk ei teagi,

 Et ma magama end seadsin

 

Astub mööda meie majast,

Teistega mind segi ajab.

 

Ema, las veel põleb tuli,

Muidu tulla ei näe uni!

 

 

HOMMIKUL

K. E. Sööt

 

Päike, kullakiireke,

Vikerkaare viiruke,

Valgub üle meie õue…

Kas sa ted, mis on ta nõue?

Otsib lapsi, kellest teab,

 Et nad püüdvad olla head.

 

Päike, kullakiireke,

Vikerkaare viiruke,

Valgub üle meie õue,

Meil on teada, mis ta nõue:

Siin on lapsukesi häid,

Silu nende siidipäid!!

 

HAMBAVALU

 

Igemes, igemes

Elab väike, tige mees.

Puruks läinud piimahammas

Mida teeb see kuri hammas?

Ainult valu ühtevalu,

 Eman jäätist ta ei palu.

Ega šokolaadi nuru.

Ei ta küsi enam kommi –

Nõuab nüüd tabletipuru,

Küsib korralikku plommi.

 

TURVALISUS JA LIIKLUS

 

 

PEA MEELES!

 

 

BUSSI EEST VÕI BUSSI TAGANT

SÖÖSTAD OTSE AUTO ETTE!

ONU, SA EI TOIMI TARGALT!

NÕNDA KÜLL EI TOHI MITTE!

 

*

 

KUI AUTO AUTO JÄREL VURAB

JA MAANTEE PIMEDUSSE SULAB,

SIIS HELKURIGA NÄHTAV OLED

JA PIMEDUSKI POLE KOLE.

 

*

 

KAS POLE, MEMM, NII SÕITA HEA,

KUI KIIVRIGA ON KAITSTUD PEA!

ON VAJA OSATA JA TEADA,

KUIS RATAS TURVALISELT SEADA.

 

*

 

RULALAUAL SÕIDUTEEL!

MEMM, KAS MEEL SUL SELGE VEEL?

PARGITEEDEL SÕITMA PEAD!

SIIN ENNAST, TEISI OHTU SEAD!

 

*

 

PEA KINNI, EMME, KUS SUL ARU,

ET NÕNDA TORMAD UMMISJALU!

SÕIDUTEE POLE NALJAASI,

HALVASTI VÕIB KÄIA KÄSI.

 

*

 

MÕNUSAKS SAAB AUTOSÕIT,

KUI ON TURVALINE KÕIK.

VAID TURVARIHMAD ÜMBER SEA

JA MURETSEMA SA EI PEA.

 

*

 

MÕLEMALE POOLE HOOLEGA SA VAATA!

MINUTI VÕI PAARIGA MIDAGI EI KAOTA.

AUTODEST KUI TEE ON VABA,

SIIS SIND ÜKSKI OHT EI TABA.

 

*

 

KUULE, ISSI, KUHU TIKUD!

NÕNDA LIIKLUSMÄÄRUST RIKUD!

AUTO ALLA JÄÄDA VÕID,

KUI VALEST KOHAST ÜLE KÄID!

 

*

 

SIIN ON ÜLEKÄIGUKOHT,

SÕIDUTEEL KUS PUUDUB OHT.

ON AUTOD SEISMAS KAHEL POOL,

KUI ROHELISELT SÜTTIB FOOR.

 

 

 

Linnast väljas, maanteepervel,
kus ei ole kõnniteed,
käi sa vasakpoolsel serval -
siis sa õigesti just teed.
Pimedal ajal
helkurit mul läheb vaja.
Kõikidele kõikjal siis
nähtav minu käimisviis.
Jätan meelde, tarkus see -
helkur paistab kaugele.